MTÜ Eesti Kiirabikopter töötab hetkel aktiivselt selle nimel, et hakata spetsiaalse kiirabikopteri teenust osutama riiklikust toest ja leigest huvist sõltumata vabatahtliku mittetulundusühistuna niipea kui saame soetatud vastava kopteri annetuste ja toetuste abil. Oleme valinud välja parima saadaoleva kasutatud kopteri ja planeerime alustada riiklikule päästekopterile alternatiivse toena meditsiinilendude veoteenuse asemel kui spetsiaalse EU nõuetele vastava sertifitseeritud ja kaasaegse kiirabikopteri teenusega(HEMS). Eesmärk on minimaalselt saada kokku 750000 eurot – selle eest saame u. 30 aastat vana kasutatud korraliku kopteri (näiteks AS365), mis maksab hetkel parima pakkumise järgi turul u. 690000 eurot. Täiendavalt on vajalik vahendid personali koolitusele ja taristule. Teenust on võimalik üleval pidada vastavalt Haigekassa hinnakirja alusel ehk saades iga teostatud lennutunni alusel vastavalt hinnakirjale 3177 eurot.
Riigi õhusõidukite ekspertrühm jõudis 2020a. järeldusele, et kiirabikopteri teenuse käivitamiseks on kaks põhimõttelist alternatiivi: täisteenuse sisse ostmine või lahendus, kus riik teeb esmase kapitalimahutuse ja otsib hanke korras operaatorfirma. Arvestades asjaolu, et kiirabikopteri teenus on üks väheseid valdkondi, kus on reaalselt toimiv erasektorist teenuse sisse ostmise alternatiiv, tuleb esimese võimalusena kaaluda kiirabikopteri teenuse väljaarendamist erasektori kaasamisel.
Leiame, et eesti rahvas on väärt kaasaegset ja kvaliteetset ning EU nõuetele vastavat kiirabikopteri teenust sõltumata ametkondlikust põhjendamata vastuseisust kuna vastavaid ülalpidamiskulude analüüsi meditsiinilendude teostamise osas ei ole EU taastekavastu raames hangitavate multifunktsionaalsete päästekopterite osas avalikult avaldatud, samuti ei muudeta sellega teenust paremaks vaid laiendatakse olemasolevat süsteemi – meditsiinilise lennu vajaduse tekkel aktiveeritakse päästekopter ja vastav kiirabibrigaad sõidab lennujaama ning tõstab oma varustuse kopterile. Sellest tulenevalt on tegelik kopteri väljalennu aeg arvestuslikult 30 minutit.
Kiirabikopter peab olema valves koos meedikutebrigaadiga ning välja lendama 3-5 minuti jooksul ja olema võimeline maanduma piiratud maandumisplatsidele nii tagahoovides kui ka õnnetuste sündmuspaikades. MTÜ Eesti kiirabikopteri meeskond leiab, et antud spetsiaalse kiirabikopteri teenuse loomine ja ülevalpidamine on riiklikult meditsiinisüsteemile soodsam ja jätkusuutlikum lahend kui päästekopteri veoteenuse kasutamine ning sellest tulenevalt soovime luua teenuse Eestisse esialgu kui vabatahtliku täiendava teenusena nii igapäevaselt kui ka erinevate suurürituste raames, mil vajalik täiendav esmase meditsiinisüsteemi valmidus – aita ka sina tuua kiirabikopter Eestisse ja toeta meid kopteri soetamisel! Hindame väga toetust nii reaalse annetuste osas kui ka ka teema avaliku arutelu ning diskussiooni ja samuti kõiku muid soovitusi!
Kui inimesed käisid eelmisel sajandil kuul, mis tundus toona uskumatuna ja mõned ei usu seda siiamaani, siis sellest hoolimata teame täna lööklauset, et läbikukkumine ei ole valik – oleme samal meelel, et spetsiaalse kiirabikopteri jõudmine Eestisse on vaid aja ja tahte küsimus! Eesti ei ole geopoliitiliselt erinev ülejäänud Euroopast, et see teenus meile ei sobi või ei ole otstarbekas. Me oleme täna kahjuks valdkonnas viimase viie seas Euroopas kellel pole kiirabikopteri teenust.
On väga hea meel, et vastavalt koalitsioonilepingule jätkate Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi riigi kopterivõimekuse (sh kiirabi- ja pääste lennud) suurendamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. On siiras rõõm tõdeda, et meie poolt aastaid üles tõstetud probleem on teel lahenduse poole. Selle kõige juures on aga veidi murettekitav asjaolu, et nn meditsiinikopterid on planeeritud siseministeeriumi haldusalasse.
Kiirabi- ja päästekopteri võimed on oma olemuselt väga erinevad. Mõlemad vajavad arendamist, kuid kiirabikopterite egiidi all päästekopterite võime parendamine ei ole kindlasti kõige optimaalsem ressursi kasutus. Lennundus ei ole kallis, kui seda teha õigete vahenditega. Samuti kehtib reegel, et üks mis teeb kõike, ei tee mitte kui midagi hästi kui see nii oleks – oleks kõikidel töömeestel vaid üks multitööriist? Kui sotsiaalminister on öelnud meditsiinilendude teema osas, et “ega midagi muutu ka halvemaks” – siis leiame, et pea 50 miljoni investeerimisel EU taasterahastust peaks asi muutuma ikkagi paremaks ja seda kordades! Seega toome üheskoos vastava teenuse vabatahtlikkuse ja kogukonna koostöös Eestisse ning näitame, et vaatamata riiklikule bürokraatiale, mugavusele käidud teed jätkata on siiski muutused vajalikud ja võimalikud!
